Süsinikuheitmed tahma tootmisel

Tahm on must pulbriline aine, mida kasutatakse laialdaselt akudes, pinnakatetes, plastides ja kummis ning mida eelistatakse selle suurepärase elektrijuhtivuse ja mehaaniliste omaduste tõttu. Ka tahma tootmine ja kasutamine tekitab tõsiseid keskkonnaprobleeme. Järgnevalt keskendutakse teguritele, millel on tahmale suurim mõju.
Tahma tootmisprotsessi käigus tekkiv suur süsinikuheide on üks suuremaid tahma keskkonnaprobleeme. Tahma tootmisprotsess nõuab kõrgel temperatuuril pürolüüsi või tooraine oksüdeerimist, mis tekitab suures koguses süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase. Need kasvuhoonegaasid avaldavad tõsist mõju globaalsele kliimale ja süvendavad globaalset soojenemist.
Ka tahma tootmisprotsessi käigus tekkiv heitgaas ja heitvesi kujutavad endast suurt ohtu keskkonnale. Tahma tootmisprotsessi käigus tekkiv heitgaas sisaldab kahjulikke aineid nagu vesiniksulfiid, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid, mis võivad põhjustada atmosfääri- ja veekeskkonna saastumist. Samas sisaldab tahma tootmisprotsessis tekkiv reovesi ka kahjulikke aineid, nagu vask, kroom, nikkel ja teised raskmetallid, mis põhjustavad veekeskkonna tõsist reostust.
Teine oluline tegur on tahma kasutamisel tekkiv tahkete osakeste saastumine. Tahma osakesed on väga väikesed ja levivad õhus kergesti. Need kleepuvad inimese hingamisteedesse ja kopsudesse ning võivad põhjustada hingamisteede haigusi ja kopsuvähki. Tahma osakesed võivad ladestuda ka vette ja pinnasesse, põhjustades vee- ja pinnasekeskkonna reostust.
Musta süsiniku heitkogused aitavad kaasa osoonikihi hävimisele. Tahm tekitab põlemisprotsessis süsihappegaasi ja lämmastikoksiide. Need gaasid on osoonikihi hävimise peamine põhjus.
Tahma tootmisel ja kasutamisel on keskkonnale tõsine mõju. Tahma keskkonnamõju vähendamine nõuab mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas keskkonnasõbralikumate tootmismeetodite kasutuselevõtmist, mustatahma alternatiivide propageerimist ning tahma jäätmete käitlemise ja heitekontrolli tugevdamist.